Soovite elada puitmajas – mida võiks teada nende ehitusest?

 Elementmaja – korterelamu Norras 

 Foto: EstNor OÜ 

Eesti Puitmajaliitu kuuluv Palmatin OÜ tegutseb Tabasalus. 1995. aastal alguse saanud ja praeguseks 31 töötajaga ettevõte on Eesti mõistes üsna suur masinpalkmajade tootja. Väiksemas koguses valmistatakse Palmatinis ka elementmaju.

Ettevõtte juhi Kaljo Valleri sõnul ei ole elementmajade tootmine Palmatinis praegu veel märkimisväärne, kuid kuna viimasel ajal on puitmajaturul huvi nende vastu tõusnud, siis on kavas tootmist suurendada.

Viimastel aastatel on Palmatinis tehtud peamisi muudatusi tootmise automatiseerimiseks, et tehnika oleks kaasajastatud.

“Uued tehnilised lahendused on vajalikud nii toote parema kvaliteedi tagamiseks kui energianõuete täitmiseks. Hoonete energiatõhusus on praegu aktuaalne teema – õhukese seinaga puitmajaga turul läbi ei löö. Palgi puhul on olemas topeltseina võimalus ja sedasi saab energiaklassid täidetud,” selgitab Kaljo Valler.

Praegu läheb 87 protsenti Palmatini toodangust väljapoole Eestit. Peamiselt Euroopa Liidu liikmesriikidesse, kuid nende maju võib leida ka eksootilisematest kohtadest nagu näiteks India või Jaapan.

Kaljo Valler: “Toodame peamiselt individuaalmaju. Suurim töö on läinud Saksamaale. Selleks oli 1100 ruutmeetri suurune eramaja, kus oli muuhulgas sees ka näiteks eraldi vannituba koerale.”

Eestis on Palmatini ehitatud suuremad hooned ühiskondliku kasutusega, näiteks mõnesaja ruutmeetri suurune klubihoone Hageri kandis ja umbes sama suur hoone Rakvere lähedal.

Puitmaja tellides uurige ehitaja tausta ja pange rõhku projektile

“Kui hakkate puitmaja tellima, tasub esmalt teha kindlasti tasutauuring, et firma, millest tellite oleks usaldusväärne. Seejärel on kliendil kaasarääkimise võimalus projekteerimise juures,” selgitab Palmatini juht.

Tema sõnul on kliente mitmesuguseid – on neid, kes tahavad maja valmimisel algusest lõpuni silma peal hoida ja neid, kes suhtlevad vaid e-posti teel. Mõnikord on nii, et soovitakse esmalt sellist maja nagu piltidel.

“Ehituse puhul peab aga arvesse võtma ilmakaari, akende asukohta, krundi iseärasusi jne. Me oskame kliendile selles osas nõu anda ja sobivaid lahendusi välja pakkuda. Sageli on nii, et majast, mida klient alguses soovis, on projekteerimise lõpuks koorunud välja hoopis teistsugune elamu.”

Oluline on, et klient osaleks aktiivselt projekteerimisprotsessis ning kaasatud oleks ka arhitektid ja insenerid, et ei peaks pärast hakkama ümberehitusi tegema. Mis puudutab tootmisprotsessi, siis võib klient paluda tootjalt võimalust käia ja tutvuda tootmisega, kui selleks on soovi.

“Meie ettevõttel pole midagi selle vastu, kui maja tellinud klient tahab oma silmaga vaadata, kuidas ta hoone detailid valmivad,” ütleb Kaljo Valler.

Palmatinis võtab ühe majakomplekti tootmine ligikaudu 14-15 tööpäeva. Sellele järgneb kohaletoimetamine ja umbes 4-6 nädala pikkune ehitusperiood.

“Kõige rohkem võtab ehitamisel aega viimistlus. Tehasest läheb välja montaaživalmis komplekt, mis on nagu suurte poiste lego ja tuleb tükkidest kokku panna. Kui keegi peaks selle maja ehitusele sae või kirvega minema, et mõnd detaili ümber ehitada, siis tuleb vaadata, mida ta seal teeb, sest tõenäoliselt teeb ta midagi valesti,” naljatab Palmatini juht.

Eestis koolitatakse häid puitmajade spetsialiste

Kaljo Valleri, kes ise kuulub ka palkmajaehituse kutse omistamise komisjoni, sõnul saab Eestis igal aastal kutsetunnistuse palkmajaehituses mitukümmend inimest: “Need, kes seda õpivad tunnevad tõsist huvi. Alati võiks õppijaid veelgi rohkem olla, sest head tööjõudu on ikka vaja. Mõned lähevad tööle ka välismaale – kutsetunnistus on seal oluline. Puitmajasektoris jagub tööd väga paljudele erinevatele töötajatele ja spetsialistidele. Näiteks pingioperaatorid peavad oskama spetsiaalset programmi kasutada ja puidu kvaliteedist aru saada. Samuti leiavad rakendust ehituspuusepad. Ettevõtted koolitavad ka ise spetsialiste välja.”

Erinevaid puitmajatüüpe

Masintoodetud palkmajad on tehases masinatega töötlemise teel toodetud palkmajad (sageli nimetatud ka kui freesprussmajad). Masinaga toodetakse väga erineva paksuse, kõrguse ja diameetriga majapalke nii liimitult kui naturaalsena (nn massiivpalk). Palkmajade tootmine on võimalik nii ümar-, ovaal- kui kandilistest palkidest. Eesti masintoodetud palkmajade tootjatel on valikus väga erinevaid ja põnevaid tüüpprojekte, kuid kasutatav tehnoloogia võimaldab välja töötada ka just kliendi ja arhitekti nägemusele vastava modernse lahenduse. Näiteks linnakeskkonda sobiva nurgalahendusega palkmaja või kahekordse seina ja lisasoojustusega masintoodetud palkmaja.

Käsitöö palkmajad toodetakse tänapäeval eelnevalt kuivatatud palkidest ja kuivades tootmistingimustes. See tagab majade kõrgema kvaliteedi ning tootmisprotsesside suurema tõhususe. Käsitöö palkmajad on keskkonnasõbralikud – nende tootmisel tekib minimaalselt tootmisjääke. Käsitöö palkmajade puhul säilib naturaalse koorimise tulemusena seinas rohkem ka puitu, mis võimaldab suurema läbimõõduga seinte tootmist. Käsitöö palkmaju saab toota nii kandilistest kui ümarpalkidest seintega. Käsitöö palkmajad pakuvad kordumatuid lahendusi, sest palgid töödeldakse eraldi, mis omakorda tagab iga ehitatud maja originaalsuse ja omapära.

Puitkarkassmajad ehitatakse viisil, kus seinad ehitatakse vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest. Karkass täidetakse soojustusmaterjaliga ja suletakse mõlemalt poolt. Puitkarkassmajasid võib ehitada mitmel viisil, milledest tuntumad on elementidena ja moodulitena (e. ruumelementidena ) ehitamine.

Elementmajad on energiasäästlikud ja kõrge kvaliteediga majad, mis toodetakse horisontaalsetel pindadel ja kontrollitud kliimaga sisetingimustes. Elementmaja tootmisprotsess on standardiseeritud, kasutatavad materjalid on kuivad ja puidu tugevus kontrollitud – kõik see tagab kvaliteetse ja kiire tulemuse optimaalsete kulutustega. Üldjuhul võtab elementmaja tootmine tehases aega vaid mõne nädala, teist samapalju maja püstitamine. Kaasaegne tehnoloogia ja ehitusmaterjalid võimaldavad ettevõtetel toota energiatõhusaid ja samas väga loodussõbralikke materjale sisaldavaid elementmaju.

Moodulmajad (e. ruumelementmajad) ehitatakse moodulitest. Moodul on ehitise ruumiline osa, kus põrand, seinad ja lagi on omavahel juba tehases kokku monteeritud. Moodul võib sisaldada ka mitut väiksemat ruumi. Moodulid toodetakse tehastes kontrollitud tingimustes ja kvalifitseeritud spetsialistide poolt. Standardiseeritud tootmisprotsessi tulemusena on võimalik maja ehitada ka kuni 95%-lise valmidusastmeni. Näiteks võib teostada siseviimistluse ja kommunikatsioonide, köögimööbli ja sanitaartehnika paigalduse. Valmismoodulid transporditakse ehitusplatsile ja monteeritakse vundamendil tervikehitisteks – moodulmajadeks. Tehnoloogiast tulenev kõrge valmidusaste hoiab kokku aega ja kulusid ehitusplatsil ning hoiab ära ilmastikust tekkida võivate probleemide esinemise. Tulemuseks on kvaliteetne ja energiasäästlik moodulmaja.

Sõdadevahelisel perioodil Eestisse ehitatud elamutest 90 protsenti olid puitmajad, kivi kasutati peamiselt abihoonete, nagu lautade, tallide, sepikojad jm rajamiseks. Nõukogude ajal vahetasid materjalid aga omad kohad ning puidu osakaal eramute ehituses langes märgatavalt, mitme korteriga hoonete ehituses muutus praktiliselt olematuks. Praegu on Eestis toimumas puitmajaehituse renessanss – juba pooled ehitatavatest eramutest on puitkonstruktsioonil, aasta aastalt kasvab ka puidust kortermajade ja ühiskondlike hoonete osakaal.

Euroopas hoiab Eesti puitmajatööstus juba aastaid puitmajade esieksportööri tiitlit. 2014.aastal müüdi Eesti puitmaju kokku 50 erinevasse riiki koguväärtuses enam kui 238 miljonit eurot. Sektori peamised sihtturud on Norra, Saksamaa, Inglismaa, Rootsi ja Prantsusmaa. Kogu müügitulu on enam kui 270 miljonit eurot ning see annab tööd enam kui 3000 inimesele. Eesti puitmajatootjaid koondavasse Eesti Puitmajaliitu kuulub 40 liiget, kelle müügitulu ja töötajate arv moodustab 60 protsenti sektori vastavatest näitajatest.

Artikkel ilmus eestielu.delfi.ee

Autor: Gertrud Kaljuvee