Puiduõpe jaguneb kahe linna peale

Sügisest saab Eesti Maaülikoolis nelja aastaga kätte puidutöötlemistehnoloogia rakendusliku kõrghariduse, mida siiani üritas õpetada Võrumaa Kutsehariduskeskus.

Ain Alvela 

Metsaleht

Kuigi õppekava on uus, on sisuliselt tegu siiani Võrumaa KHKs kaheaastase kutseõppena õpetatava puidutoodete tehnoloogi eriala edasiarendusega. Nimelt seadis haridus- ja teadusministeerium eesmärgiks pakkuda puidutööstuse valdkonnas lisaks kutseõppele ka rohkem teadusele orienteeritud rakenduslikku kõrgharidust.

Toonane minister Jaak Aaviksoo leidis, et Võrumaa KHK-l kasutada oleva õpetajate kaadri põhjal siiski kutseõppelt otse kõrgharidusele üle minna ei saa. Isegi vaatamata sellele, et koolil on rahvusvaheline akrediteering ja lõpetajad said minna ja läksidki piiri taha magistriõppesse.

Eesti Maaülikooli (EMÜ) õppeprorektor Paavo Kaimre ütleb, et mõnes mõttes on tõepoolest tegu puidutöötlemise erialade õpetamise ületulekuga Võrust EMÜsse. Kuid õppekavasse on tema sõnul siiski lisandunud kõrghariduse dimensioon, ehkki märgatavalt praktilisema poolega kui senini maaülikooli metsatööstuse bakalaureuse- ja magistriõpped.

“Sügisest alustav puidutöötlemistehnoloogia rakenduskõrgharidus annab praktika poolt oluliselt rohkem,” selgitab Kaimre. “Et aga Väimelas on hiljuti valminud väga heal tasemel puidutööerialade laborikompleks, ja seda pole ju mõtet hakata kusagile üle tooma, saab osa uue eriala õppest toimuma Võrumaa KHKs.” 

Ta möönab, et kõigi rakendusliku kõrghariduse andmiseks vajalike ainete õpetamist ei kandnud Võrumaa KHK pedagoogid välja. Kaimre hinnangul on õppekava siiski väga hea. 

Esimesel aastal võetakse vastu 25 õpilast, ja kuigi Kaimre möönab, et tööstuse vajadus spetsialistide järele võib olla suurem, pole teada, kui paljud on valmis seda eriala valima.

Võrumaa KHK direktor Tanel Linnus märgib, et kuigi rakendusliku kõrghariduse kaotamisega Võrumaa KHKs pikeneb tulevaste spetsialistide tööturule jõudmise aeg, on siiski hea, et luuakse kõrgtasemel õppimise võimalus Lõuna-Eestisse.

Uus kord pikendab õpet

“Koopereeritud õpe on võimalik, iseasi, kas sellised ümberkorraldused nii väikeses riigis on mõistlikud,” räägib ta. “Senise süsteemi eesmärk oli suunata noori kiiremini tööturule, nüüd jääb ju see siht täitmata – hariduse omandamiseks kulub aasta-paar rohkem.” 

Uue süsteemi murekoht on Linnuse sõnul asjaolu, et see võib hakata suurendama õppurite väljalangemist.

“Välja langetakse eelkõige põhiainete pärast. Uus õppekava on aga neid täis pikitud,” tõdeb Linnus. “Rakenduslik kõrgharidus on selles mõttes ära lörtsitud, et see on liialt lähendatud bakalaureuseõppele, kuigi algselt oli plaanis keskenduda praktiliste teadmiste andmisele.” Võrumaa KHK on välja töötanud õppekava uue, 5. taseme kutseõppe jaoks, kus näiteks puidutööstuse tehnik-tehnoloogi, objektijuht jt erialad. Esimesed noored võeti selle õppekava alusel kooli eelmise aasta septembris.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tööstuse ja hariduse valdkonna teemajuht Pille Meier ütleb, et rakendusliku kõrghariduse tasemel spetsialiste vajavad puidu- ja mööblitööstused kõige rohkem.

“Aasta tagasi lõpetati Võrus nendele erialadele vastuvõtt ja aasta jääb paraku vahele, aga ikkagi on hea, et selle õppega taas alustatakse,” räägib Meier. “Ma usun, et selle õppe läbijad saavad väga hea puidutööstusliku hariduse, mis sisaldab nii praktilist kui teoreetilist poolt.” 

Meier ei näe probleemi selles, et õpe hakkab toimuma vaheldumisi Tartus ja Võrus. Ta ütleb, et 60 kilomeetrit pole tänapäeval enam mingi vahemaa. 

OÜ Kalla Mööbel juht Robert Pajussaar, kes samas ka Eesti Mööblitootjate Liidu juhatuse esimees, on pidanud mitu aastat võitlust, et puidutööstuse spetsialiste süsteemselt, järjepidevalt ja rakenduslikul tasemel välja õpetama hakataks.

Õppetöö kahes linnas

Pajussaar peab absurdseks, vastuvõttu pärssivaks ja õppetööd ebamugavamaks muutvaks asjaolu, et uue eriala õpetamine hakkab toimuma kahes 60kilomeetrise vahega linnas – Tartus teooria, Võrus praktika. 

Samas on ta seda meelt, et väljapääsmatuid olukordi pole ning parem nõnda kui üldse mitte midagi. Lisaks kinnitab Pajussaar, et kõigi vähegi mööblitootmissektoris tegutsevate firmade vajadus tehnoloogilise haridusega keskastmejuhtide järele on ääretult suur. 

“See vajadus on igas firmas,” ütleb ta. “Ettevõtted vajavad puidu- ja mööblitööstuse konstruktori ja tehnoloogi haridusega spetsialiste. Ja näib, et kavandatav õpe sobib suures plaanis nii puidu- kui mööblitööstusele.”

Praegu on Pajussaare hinnangul oluline, kuidas uue õppimisvõimaluse sisu ja olemus suudetakse viia nendeni, kes võiksid neid erialasid õppima minna. Selleks peab maaülikool olema järjepidev ja ennast tõestama.

“Arvestades, et väljalangevus on 40–50 protsenti, kõik lõpetajad ei vali niikuinii neid erialasid töötamiseks, osa läheb ehk magistriõppesse, siis on hea, kui tööturule jõuab 15 inimest,” selgitab Pajussaar. “Aga ka nendest tulijatest on meile suur abi.”

 
Puidutehnoloogia rakenduskõrgharidus
  •  Avalduste vastuvõtt 25.06.–7.07.
  •  Esimesel aastal on loodud 25 õppurikohta.
  •  Õppetöö kestab 4 aastat.
  •  Lõpetanud võivad töötada puidu- ja mööblitööstuses keskastme spetsialisti, puidutehnoloogi, konstruktori või projekteerijana.

Allikas: Maaleht

1.4.2015 / Uncategorized