Äripäeva prognoos: seis ehitussektoris annab lootust

Ehitussektori viimaste aastate hangumisest on räägitud palju ja ilmselt ka käesoleval aastal Eesti majanduskasvu ehitus toetada ei suuda. Siiski kõige hullemast hinnangust võib juba loobuda, langust enam ei toimu ning mõned sektorid elavad päris hästi.

Lauri Leet, Äripäeva kaasautor

Õige oleks küsida pigem nii: kas üldine majandustegevus suudab ehitussektorit tõusule aidata? Siin kahjuks veel midagi roosilist ei paista: Eesti Konjunktuuriinstituudi teadur Aet Vanamölder märgib, et riigi investeeringud ehitistesse tervikuna sel aastal ei suurene, vaid riigieelarve järgi siiski pigem vähenevad veidi (1,8%), kuid sealhulgas Riigi Kinnisvara AS poolsed investeeringud on eelarves plaanitud kasvuga, samuti peaks veidi kasvama kohalike omavalitsuste investeeringud ehitistesse.  On selge, et erasektori poolt ehitusse tehtavate investeeringute mahtu on raskem prognoosida ja see sõltub majandusolukorrast ja nõudlusest, sealhulgas nõudlusest välisturgudel. Väikest lootust annab elamuehitusse tehtavate investeeringute kerge kasvu jätkumine.

Siiski on ülitihedast konkurentsist tekkiv ebapiisav nõudlus nõudlusehitusettevõtete jaoks küllalt suur probleem. Terve eelmise aasta kestel hindasid Konjunktuuriinstituudi ehitusbaromeetrile vastanud ehitusettevõtest üle 40%, et nõudlus on väiksem kui tavaliselt. Aet Vanamölder tõdeb, et pikema nõudluse mõõna jooksul võib tekkida olukord, kus endisest väiksema nõudlusega harjutakse ja kohanetakse, mis muutub pikapeale “tavaliseks”. „Praegu ei ole ettevõtted veel hakanud endisest tagasihoidlikumat nõudlust tavaliseks pidama – näiteks ka käesoleva aasta jaanuaris andsid ligi pooled ettevõtted hinnangu, et neil on tellimuste portfell tavalisest õhem.”

Olukord enam halvemaks ei lähe

Asjaolu, et kehvema seisuga ei lepita ning seda ei võeta normaalse olukorrana, võikski olla alus, millelt seisu paranemist prognoosida. „Ehitusettevõtete kindlustunde indikaator ja loodetavasti ka kindlustunne ise tõenäoliselt tõuseb 2015. aastal vähehaaval ja seda ehk ka olukorraga kohanemise kaudu. Positiivne on see, et edasine olukorra halvenemine on peatunud, kuigi märkimisväärset nõudluse kasvu sel aastal oodata ei ole,” märgib Aet Vanamölder.

OÜ Nordlin Ehitus juhatuse esimees Ülo Older on üpris optimistlik ja kasutab ehitussektori iseloomustamiseks mõistet „tavapärane”. „Tööd ei ole kunagi palju, selle saamiseks, lõpetamiseks ja objekti üleandmiseks on tulnud varem, tuleb praegu ning ka edaspidi pingutada ja anda endast maksimum. Tuleb olla ise aktiivne ja ettevõtlik. Usun, et enamus ettevõtetele on alanud aasta esimene pool töine,” kõlab Olderi kokkuvõte.

Kuid mis peaks ikkagi sektorit tõusule vedama, on need ehitussektori sisesed või väljastpoolt tulevad, riiklike otsuste mõjud või pigem hoopis vabaturu loogikast lähtuvad? „Ehitusturgu mõjutavad nii riigi, omavalitsuste kui ka erasektori, sealhulgas eraisikute investeeringud. Ehitusbuum tulenes pankade rohkest rahapakkumisest, 2011.-2013. aasta olid töömahukad rajatiste projektide poolest, mis said võimalikuks tänu Euroopa Liidu tõukefondide toetusele, kaasfinantseerimisele. Korterelamute renoveerimine energiasäästlikumaks on saanud võimalikuks tänu riigipoolsele toetusele KredEx kaudu CO2 kvootide müügi arvel,” võtab Aet Vanamölder möödunud aastate tähtsamad ehitust mõjutanud tegurid kokku.

Lootus elamuehitusel, mureks endiselt hind

Ettepoole vaadates tuleb tema sõnul loota, et nõudlus uute elamispindade järele püsiks ja elamuehituse kasv jätkuks. „Suureneb vajadus energiatõhusate ehitiste järele ja püsib olemasolevate hoonete energiasäästlikumaks renoveerimise vajadus.”

Ettevõtted ise peaks saama enda edukust ja mainet mõjutada tehtud tööde kvaliteediga, mis annab lootusi uute tellimuste saamiseks ja pädevuse tõusuks. Sarnast mõtet väljendab ka Ülo Older: „Riiklike tellimuste maht hoonete ehituse ja renoveerimise osas on viimasel ajal vähenenud  ning selles osas on konkurents väga tihe. Eratellimuste saamiseks peab olema koostöövalmis,  piisavalt paindlik ja kohanduma tellijate soovidega tööde tähtaegade ja muude lepingutingimuste osas.” Aet Vanamölder toob sisse veel ühe väga olulise teguri – hinnatase. „Tegelikku olukorda mõjutab ka pakkumiste hind. Tellimuste vähenedes konkurents tiheneb ja hinnatase alaneb. Kui valitakse odavaim pakkuja, ei saa oodata just maksimaalse kvaliteediga tulemust. Jaanuari baromeeter näitas, et lähikuudel ongi ehituse hinnatase kerges languses, iga kuues-seitsmes ettevõte on valmis tellimuste saamiseks hinnataset langetama.

Allikas: online@aripaev.ee

TASUB TEADA

Kindlustunde indikaator pisut tõusnud

Ehitusbaromeetri uuringut viib Eesti Konjunktuuriinstituut läbi Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, jaanuaris vastas küsimustikule 71 ettevõtet. Kindlustunde indikaator on Euroopa Komisjoni poolt kasutatav baromeetri sünteesindikaator, saldod näitavad positiivsete ja negatiivsete vastuste protsentide vahet. Vastava arvutusliku näitaja komponentideks on hinnang tellimuste seisule ja töötajate arvu prognoos järgmiseks 3 kuuks. Indikaator liikus eelmisel aastal langustrendil, kuid aasta lõpul võis märgata languse peatumist. 

Käesoleva aasta jaanuaris olid ettevõtete hinnangud tellimuste seisule küll madalamad kui aasta tagasi, kuid järgmise 3 kuu prognoosid on aasta varasemaga natuke lootusrikkamas seisus. Kindlustunne on nii üldehituses kui rajatiste ehituses miinuspoolel ja pikaajalisest keskmisest madalam, kuid elamuehituses plusspoolel. Ettevõtetel oli jaanuaris tellimusi keskeltläbi 3 kuuks (aasta tagasi oli neid 2,9 kuuks).

Ehitusvõimsused olid jaanuaris rakendatud erineval määral: 13%-l ettevõtetel 100-protsendiliselt (keskmiselt igal kaheksandal), enamikul (47%-l) 70-95% ulatuses ja 18%-l alla poole. Kindlustunde indikaatorit mõjutab lisaks veel töötajate arvu prognoos. See on viimastel kuudel veidi paranenud, s.t vastav saldo  ( -13) ei ole enam nii negatiivne kui eelmisel kuul (-26 detsembris), mis näitab, et töötajate arvu vähenemine on aeglustumas ja osalt on töötajaid juba vähemaks jäänud, kuid viiendiku ettevõtete teatel neil ka järgmisel 3 kuul töötajate arv väheneb.

Ehituse kindlustunde indikaator on I kvartalis hooajalise mõõna tõttu alati madalam kui ehitushooajal. Euroopa Komisjon avaldab kõigi riikide kohta ka sesoonselt tasandatud andmed, neil andmeil on Eesti kindlustunde indikaator viimastel kuudel juba pisut tõusnud (jaanuaris 2015  -16, oktoobris –22).

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut

28.2.2015 / Uudis