Ats Buddell: puidu uus tulemine kaasaegses linnaehituses

Eesti Puitmajaliidu ja -klastri korraldataval teadustööde konkursil on sellel aastal üks osalejatest välja toonud tugevad eelised puidu kasutamisel ehituses.

Aasta Tehasemaja 2016 parima masintoodetud palkmaja kategooria võitja, AS Ritsu ehitatud eramu Foto: Maris Tomba

Üksnes metsas elanud ja metsast sõltuvuses olnud põliste metsaelanike järeltulijatena on meil alati olnud metsa ja puudega eriline side.

Mets ja puud andsid kõik vajaliku eluasemest ja tarbeesemetest toidu ja sissetulekuni.[1] Meil ei ole endiselt puidule võrdväärset rivaali – puit suudab sillata suuri avasid ja kerkida kõrgustesse, samas luua hubaseid kodusid ja kuure. Puidu lõhn, tekstuur, muster ja soojus jäävad kättesaamatuks kõigile teistele materjalidele.[2]

Meil on veel tislereid ja põlvkondade vanuseid teadmisi puidu kasutusest, mis kiire tehnoloogilise arengu kõrval ununema kipuvad. Tulevikku vaatavalt oleks Eestil potentsiaali need kaks oskust ühendada – luues tislerlahendusi tehnoloogia abil, saab puidu konstruktiivset ja esteetilist kvaliteeti pakkuda teadlikule tarbijale tunduvalt suuremas mahus. Samas vajaks taolise potentsiaali realiseerimine ka riigi tuge ja suunamist.

Miks peaksime eelistama puitehitisi?

Inimene on oma elutegevusega tugevalt mõjutamas planeedi ökoloogilist tasakaalu. Üheks oluliseks kliima mõjutajaks on kasvuhoonegaasid ja eriti süsinikdioksiid, mille sisaldus atmosfääris on ületanud ohutuks peetava 350 (ppm) ja püsinud sellest kõrgemal 1988. aastast alatest[3]. Suurusjärgus 90% inimtegevuse tekitatud CO2-st pärineb fossiilsete kütuste põletamisest ja tsemendi tootmisest[4] – betoon ja teras on domineerivad materjalid meie linnaehituses, mille töötlemisel kasutatakse fossiilseid energiaallikaid.

Puit on keskkonna seisukohalt väga jätkusuutlik materjal, sidudes endasse fotosünteesi käigus muljetavaldava koguse CO2-te. Lisaks tasub mainida, et puidu kasutamisega ladustame ka sinna talletunud süsihappegaasi pikkadeks aastateks turvaliselt hoiule. Näiteks võib tuua arvutuse, kus puidust 20-korruselise hoone rajamine samaväärse betoonehitise asemel on võrdeline 900 auto eemaldamisega liiklusest terveks aastaks[5].

Arhitektina näen meie võimuses olevat jätkusuutlikuma tehiskeskkonna loomist, kus puit saaks mängida linnaehituses olulist rolli, olles kordades keskkonnasõbralikum kui betoon või teras.

Puit on soodne

Lähtuvalt Sydney Tehnikaülikooli uurimistööst võib väita, et puitehitised on ka soodsamad kui vastava hoonetüübi konstruktiivne alternatiiv. Täpsemalt oli vaatluse all 7-korruseline büroohoone, mis osutus spoonliimpuitu kasutades 12,4% soodsamaks kui sama hoone rajamine betoonkonstruktsioonis, 8-korruseline ristkihtliimpuidust kortermaja oli vastavalt 2,2% soodsam.[6] Kindlasti on oluline vahe Eesti ja Austraalia klimaatilistel eripäradel, aga arvestades puidu soojuserijuhtivust peaksid puitkonstruktsiooni eelised meil hoopis tugevamini avalduma.

Puitehitise tugevuseks on ka püstituse ladusus, kiirus ja lihtsus. Näiteks Londonis 2009. aastal valminud 9-kordse Graphite Apartments`i hoone puitkonstruktsioon püstitati vaid 27 päevaga nelja mehe poolt, kärpides nii kogu ehituse ajast 23 nädalat.[7]

Eesti puidutööstuse potentsiaal

Kuigi puit on Eesti üks olulisemaid loodusvarasid, on mõnevõrra üllatav, et Eesti on oma väiksuse juures Euroopa suurim puitmajade eksportija Saksamaa, Leedu, Rootsi ja Soome ees[8]. Seda seletab puidu vähene kasutamine meie enda linna- ja elamuehituses. Omades teadmisi ja võimalusi koos toorainega, paistab võrreldes põhjamaadega meie enda puidukasutus riigisiseselt jäävat kinni mineviku dogmadesse ja alusetutesse kartustesse. Eestis on tänu oma väiksusele olnud tunduvalt lihtsam läbi viia uuenduslikke ideid – näiteks võib tuua digiretsepti, ID-kaardi ja e-residentsuse. Sellest lähtuvalt on kindlasti võimalik innovaatiline ja tulevikule suunatud mõtlemine ka jätkusuutliku keskkonna rajamisel ja linnaehituses.

Seega võttes arvesse eestlaste ajaloolist seotust puidu ja metsaga, ressursse, teadmisi ja tehnoloogiaid, näen Eestil potentsiaali saamaks maailmas eesrindlikuks puidu kasutuse propageerijaks ja innovaatoriks.

Pikemalt saab puidu uuest tulemisest linnaehitusse lugeda Ats Buddelli sel kevadel kaitstud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuurieriala magistritööst „Puine puitstruktuur“, mida juhendasid MScAAD Martin Melioranski ja PhD Renee Puusepp.

 

[1] A. Viires, Puud ja inimesed. Tartu: Ilmamaa, 2000 [esmatrükk 1975], lk 7—40.

[2] J. Mayo, Solid Wood: Case Studies in Mass Timber Architecture, Technology and Design. London ja New York: Routledge, 2015, lk 3.

[3] E. Dlugokencky, P. Tans, Trends in Atmospheric Carbon Dioxide. — NOAA/ESRL,http://www.esrl.noaa.gov/gmd/ccgg/trends/global.html#global_data (vaadatud 6. V 2016).

[4] Global carbon budget 2010. — Tyndallᵒ Centre for Climate Change Research, http://www.tyndall.ac.uk/global-carbon-budget-2010 (vaadatud 14. XI 2015).

[5]A. Cathcart-Keays, Wooden skyscrapers could be the future of flat-pack cities around the world. The Guardian Friday 3 October 2014, http://www.theguardian.com/cities/2014/oct/03/-sp-wooden-skyscrapers-future-world-plyscrapers?CMP=twt_gu (vaadatud 14. XI 2015).

[6] A. Dunn, Final Report for Commercial Building Costing Case Studies — Traditional Design versus Timber Project. NSW, Sydney: Timber Development Association, 2015.

[7] J. Mayo, Solid Wood…, lk 47—56.

[8] Euroopa puitmajasektor suundub kasvule. Maaleht 7. oktoober 2015,http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/euroopa-puitmajasektor-suundub-kasvule?id=72637277 (vaadatud 7. X 2015).

Allikas: ERR/Valner Valme

10.8.2016 / Uncategorized