Arhitektid tahavad Eestisse ehitada mitmekordseid puitmaju

Aastast aastasse räägitakse meil vajadusest ehituses agaramalt kasutada kodumaist puitu, samas karmid ehituspiirangud ja tuleohutuse nõuded seda kuigivõrd ei soosi.

Ajal kui meie puitmajaehitajad pälvisid aasta parima eksportööri tiitli, tuleb ikkagi tunnistada, et betooni- ja teraseusk on Eestimaalt visa kaduma. Ning seda paljuski väidetavalt paindumatu seadusandluse tõttu.

Viimast asjaolu kinnitavad ka mitmed arhitektid, leides, et puitu on ehitistesse keeruline n-ö sisse projekteerida, kuna ikka ja jälle põrgatakse mingite keeldude või piirangute vastu. Tulenegu need siis ehitusseadusest või päästeseadusest – arhitekti ülesanne on ametnikele tõendada, et ehitis on ohutu. Ja siiani pole aidanud olukorda muuta ka teadmine, et ühe keskmise elumaja ehitamiseks vajaliku puidukoguse kasvamiseks kulub Eesti metsadel vaid üks minut.

Arhitekt Raul Vaiksoo ei ütle otse, et seadus tema loomingule piirid seaks, kuid märgib siiski, et kui arhitekti ees on dilemma, kas ehitada puit- või kivimaja, eelistab vähemalt tema esimest, sest puitmaja on “soe ja tore”.

“Kui küsida, miks üldse puidust ehitada, siis ega praktilist vastust ole. Mina kasutan oma töödes puitu betooniga kombineerituna. Ja tunnistan, et olen teinud ka seda pattu, et kivimaja lüüakse puiduga üle,” räägib Vaiksoo. “Tegelikult – hinges olen ikkagi seisukohal, et kivimaja peab olema kivist ja puumaja puust. Ja puidust ehitatud maja peabki natuke ka nagisema.” 
 
Tuleohutuse seisukohast on Vaiksoo hinnangul teras puidust ohtlikum, näiteks 1982. aastal kukkus tulekahjusse sattunud Niguliste kiriku vinkelrauast tehtud tornikiiver kolinal kokku. Olnuks selle konstruktsioon puidust, oleks ka tornikiiver kauem vastu pidanud, leiab Vaiksoo.

Ent puiduga väga kõrgeks ei püri. Raul Vaiksoo märgib, et kui hoonega ikka väga kõrgustesse minna, siis puitkonstruktsioon ei pruugi n-ö muljumisele vastu pidada ja ehitis hakkab aja jooksul kiiva vajuma. Lihtsam on ehitada kivist ja betoonist, juba järeleproovitud materjalidest.

Seadust kohandatakse
 
 Praegune ehitusmäärus lubab ehitada ennekõike kuni neljakorruselisi puidust kandevkonstruktsiooniga kortermaju või büroohooneid. Muud ühiskondlikud hooned, näiteks kaubakeskused, võivad olla kuni kahekorruselised. Kui arhitekt soovib projekteerida midagi nendest normidest väljapoole, tuleb tal tõendada, et puitkonstruktsiooni tuleohutus on tagatud. Mitmes Euroopa riigis on spetsiaalsed ettevõtted, kes puithoonete riskianalüüsiga tegelevad, Eestis on see temaatika paraku veel lapsekingades.

Sisekaitseakadeemia, päästeameti, Eesti Puitmajaliidu, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi jt ametkondade osalusel loodud töörühm soovib käesoleva aasta lõpuks jõuda niikaugele, et ehitusseadusesse saaks sisse kirjutatud standardid, mille järgi avarduksid võimalused ehitada ka viie- või enamakorruselisi puithooneid. Samuti peaksid avarduma puidu kasutamise võimalused hoonete välisviimistluses.

Päästeameti tuleohutuse järelevalve osakonna juhataja Rait Pukk märgib, et ehitise projekteerija ülesanne on säärasel juhul tõendada, kuidas tuleohutus puitkonstruktsiooniga hoones tagatud on. Selleks tuleb kasutada välismaal korraldatud laborikatsetuste tulemusi, teostada arvutused näiteks selle kohta, kaua hoone võimaliku tulekahju korral püsti seisab jmt. Lihtsam on ehitada nii, nagu kogu aeg on tehtud, selle asemel et mingeid uusi tehnoloogiaid katsetama hakata.

“Peamine põhjus, miks Eestis siiani puidust siiski vähe ehitatakse, pole mitte seaduste karmuses või paindumatuses, vaid pigem selles, et ei teata, kuidas puitkonstruktsiooniga hoone oma elukaare jooksul “käituma hakkab”,” kirjeldab Pukk. “Samuti kardetakse, et puit on ehitusmaterjalina kallim kui betoon või teras.”

Tuleohutus ennekõike 
 
Rait Puki sõnul on meie firmades n-ö üldine teadmine puit-ehitistest, kuid spetsiifilisest kompetentsist jääb vajaka. Tema hinnangul on põhjuseks ka asjaolu, et ehk norrakatele jõukohased puidust korrusmajad on meile siiski liialt kallid.

Lisaks tuleohutusele on puit-ehitise juures probleemiks ka näiteks mürapidavus. Selle tõttu pole mitmekorruseliste elumajade puhul puit vahelagede materjalina alati just parim lahendus ning puhtalt praktilistel kaalutlustel on etem kasutada betooni.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Andrus Väärtnõu kinnitab, et ametnikud aitavad igati kaasa ehitusnormide selgemaks ja võimalusel ka leebemaks muutmisele, et puitu saaks senisest rohkem kasutada, ent samas säiliks ka hoonete ohutus. Samas ütleb ta, et kui ikka tellijal on soov, on ka praegu võimalik puidust mitmesuguseid hooneid ehitada.

“Tõsi, praegu ei julge tellijad tellida ja arhitektid puitmajalahendusi välja pakkuda,” tõdeb. “Puidu materjalitehnoloogia areneb kiiresti ja ka see avardab võimalusi. Seaduse ülesanne on eelkõige tagada, et ohutusenõuded oleksid selged ja mõistlikud ning ehitise arhitekti, ja ka hiljem ehitaja ning kasutaja kohustus on järgida, et need nõuded oleksid tagatud.” 
 
Artikkel ilmus Maalehes 08.01.2016. Autor: Ain Alvela
11.1.2016 / Uudis