Eesti Rahva Muuseumi väliala teemapark koosneb seitsmest puitmajast

Kindlasti kujuneb kogu Eesti Rahva Muuseumi väliala teemapargi üheks huvitavamaks aktsendiks  seitsmest puitpaviljonist koosnev käsitöölinnak, ütleb ERMi projektijuht Rein Kinkar ning lisab: “Valisime projekti  välja koostöös Eesti Puitmajaliidu esindajatega ning selge eesmärgiga, et paviljonide arhitektuur ühendaks traditsioonid kaasajaga.” Töö eksponeerib paviljonides puitu kui kaasaegset ehitusmaterjali, jutustades sellega Eesti puitehituse ajaloo mitmekülgset lugu, täiendab Kinkar.

Arhitektuuribüroo Kauss töö “Ajavaod” pakub välja paviljonide rajamiseks tüüplahenduse, kus hoone põhiplaan rajaneb ERMi visuaalesteetika kesksel kujundil – rombil.  “Kuigi moodulid on ühesugused, tajub maastikul liikuja perspektiivi koondumise ja päevavalguse suuna tõttu paviljone ja nendevahelist ruumi pidevalt muutuvana,” iseloomustab projekti arhitekt Urmo Mets.  Hoonete arhitektuur ja kujundus on taotluslikult neutraalne ja universaalne, neis on ruumi kasutajatele, kes oma tegevusega annavad paviljonidele sisu, kirjeldab Mets hoonete funktsionaalsust ning disaini. 

Eesti Puitmajaliidu esindajana töö välja valimises osalenud Ritsu AS tegevjuht Elari Kivisoo hinnangul on oluline, et hoone ehitatakse tehasemaja loogika järgi: postvundamendile rajatakse eelvalmistatud liimpuitraamid ning neile kinnitatakse jäigastavad ca 100mm kambrilise sisuga ristkihtpuidust elemendid. “Kuigi Eesti puitmajasektori tänane toodang on peamiselt element- ja ruumelementmajad ning palkmajad, siis on selge, et tuleviku betoonina iseloomustatud ristkihtliimpuit e CLT leiab lähiajal ka kohalikus ehituses oluliselt laiemat kasutust,” ütleb Kivisoo. Selles kontekstis saab ERMi teemapark kindlasti olema üks oluline CLT kasutuse näidisobjekte Eestis.

Teemapargi paviljonide tehnilised näitajad:

Kokku 7 puitmaja

Näitajad ühe maja kohta:

Ehitusalune pind 57,0 m2

Suletud netopind 49,0 m2

Hoone kõrgus 5,0m

Kasutatav materjal puit ning ristkihtliimpuit e CLT