Paracity: nüüdisaegne kõrgtehnoloogiline slumm
Paracity on struktuur, mis koosneb kuuemeetrise küljepikkusega kuupidest ehk moodulitest. Liimpuidust valmistatud mooduleid on võimalik üksteise otsa asetada ja omavahel kombineerida. Nende sisse saab ehitada kortereid, rajades niiviisi terveid uusi linnu, mida on võimalik vastavalt vajadusele suuremaks ehitada, aga ka lahti monteerida.
Ehitajatena näeb kontseptsiooni autor seejuures elanikke endid. Paracity elanikud kinnitavad omaloomingulised arhitektuurilised lahendused, aiad ja isegi loomafarmid kolmedimensioonilise põhistruktuuri külge, mis pakub “isetegevusele” sobivat tausta. Põhistruktuuri kaudu toimub ka näiteks ehitise vee ja elektriga varustamine, jäätmekäitlus jne.
Kuupide vahele jäävaid alasid saab kasutada rohelisi oaase pakkuvate aedadena, avaliku linnaruumina või teede ja muude infrastruktuuriobjektide tarbeks.
Linnak kui linnaparasiit
Süsteemi kavandades mõtles arhitekt inimese rajatud keskkonnale kui osale loodusest. “Paracity on biourbanistlik organism, mis kasvab vaba vormi põhimõttel,” kinnitab Casagrande.
Arhitekti nägemuses on jätkusuutlikus biolinnas kasutusel mitmesugused nüüdisaegsed ja loodushoidlikud energia tootmise, vee puhastamise ja jäätmete taaskasutamise lahendused, mida saab vastavalt linnaku kasvule kohaldada. Seejuures peaks Paracity tulema toime mitte ainult oma elanike teenindamisega, vaid muutuma heas mõttes “linnaparasiidiks”, mis aitab sümbioosi korras ka ümbritsevat peremeeslinna puhtana hoida. Selles mõttes võrdleb arhitekt Paracityt kõrgtehnoloogilise slummiga, mis aitab industriaalset linnakeskkonda looduslähedasemaks muuta.
Tulevikus võib moodul-linnakutest kasu olla linnapiirkondade tondilossistumisega seotud probleemide lahendamisel ja katastroofipiirkondade kiirkorras elamiskõlblikuks muutmisel. Moodulstruktuuriga linnakut saab kiiresti ja soodsalt “kasvatada” mahajäetud linnalistesse piirkondadesse, nagu üleujutatud jõekaldad, endised tööstuspiirkonnad, mäeküljed, slummid ja nii edasi.
“Paracity idee on sama nagu slummide puhul, kus elanikud hõivavad kiiresti vaba pinna. Samuti nagu slummide puhul on Paracity mõte toimida linnas “raipesööjana”, näiteks võttes vett saastatud süsteemist ja puhastades selle kasutuskõlblikuks,” ütles Marco Casagrande. Paracity kuupide tootmist on Põhja-Soomes Kuhmo linnas Cross-Lam OY vabrikus juba alustatud.
Kui mujal maailmas kasutatakse liimpuittoodete valmistamiseks eelkõige kuuske, siis Kuhmo vabrikus PEFC-sertifitseeritud männipuitu. PEFC (Programme for the Endorsement of Forest Certification) on rahvusvaheline puidusertifitseerimissüsteem, mis seisab jätkusuutliku metsamajandamise eest üle kogu maailma.
Elamiskuubikud kanajalgadel
Esialgu on autoril mõttes rajada niisuguseid linnu Aasia riikidesse. Projekti esimeses staadiumis ehitatakse Paracity kogukonnad üleujutustest räsitud Taipei linna Taiwanis, tsunamikahjustustega piirkonda Põhja-Fukushimas Jaapanis ja Jakartasse Indoneesias.
“Valmisehitatuna saab Taipei Paracityst maailma suurim puitehitis. Moodulite tootmine algab järgmisel aastal, algul valmistatakse 200 kuni 400 “elamiskuubikut”. Tulevikus on linnakut kergesti võimalik laiendada,” sõnas Casagrande.
Kõiki neid piirkondi ühendab asjaolu, et loodusõnnetuste esinemise tõenäosus on suur ja elanikele on kiiresti vaja peavarju. Autori kinnitusel on Paracity moodulid mõeldud taluma üleujutusi ja maavärinaid ning isegi tulekahjusid. Sagedaste üleujutustega piirkondadesse sobivad Paracity moodulmajad seetõttu, et struktuuri on hõlbus rajada vaiadele, samas on konstruktsioon piisavalt kerge ja stabiilne, talumaks ka maavärinaid.
Helsingis Habitare messil demonstreeriti Paracity mudelit koos piltidega moodulitesse rajatud kodudest. Paracity stendi valmistas reklaamifirma Valo.
Habitare on igal aastal korraldatav Soome suurim ja esinduslikem mööbli-, sisekujundus- ja disainimess, mis toimus tänavu 11.-14. septembril juba 25. korda. Arhitekt Marco Casagrande võttis sel aastal üritusest osa ka ökodisaini eriväljapaneku kuraatorina.
Allikas: Eva Kiisler, Ehitaja
