Aasta tehasemaja 2015 seminaril selguvad konkursi võitjad

Seminar  “Puitmajatootjad – teadlikult tuleviku poole” toimub 9.aprillil Eesti Näituste Messikeskuses. 

Eesti Puitmajaliit- ja klaster korraldavad konkursi Aasta tehasemaja 2015 raames seminari puitmajatootjatele, inseneridele ja ehitajatele. Päev lõpeb Aasta tehasemaja 2015 konkursi tulemuste teatavaks tegemisega ja parimate autasustamisega. 

Ootame osalema kõiki, kellele puitmajaehitus korda läheb.

aeg: 9.aprill 2015 

koht: Eesti Näituste Messikeskus, Pirita tee 28, Tallinn

Programm:

12.00    Liginullenergiahoonete nõuded Eestis ja teistes liikmesriikides.

Jarek Kurnitski, Tallinna Tehnikaülikooli ja Aalto Ülikooli professor

12.25   Küttesüsteemide järgmiste aastate trendid.

Marko Ranniku, Bestair AS müügijuht

12.50-13.00     Kohvipaus

13.00   Päikesepaneelide terviklahendused.

Martin Lall, Energogen OÜ tegevjuht

13.25   Jätkusuutlikud tehnoloogilised arengud puidukaitses.

Andres Kehman, Akzo Nobel Baltics AS arendusdirektor

13.50- 14.30    Lõunapaus

14.30   Parameetriline lähenemine arhitektuurile.

Raul Kalvo, arhitekt, Singapuri Tehnika- ja Disainiülikooli teadur

15.00   Kodumaja puitpilvelõhkuja Norras. 

Mihkel Uibo, Kodumaja AS projekteerimise projektijuht

15.30   Maja e-poest. Palmako kogemus.

Ingrid Lamp, Palmako AS turundusjuht

16.00   Peamised trendid majanduses. Kas puitmajatootja võib kõige rahulikumalt magada?

Indrek Neivelt

16.30   AASTA TEHASEMAJA 2015  VÕITJATE VÄLJAKUULUTAMINE 

17.50   Ürituse lõpp

Seminaril osalemine tasuta. Seminaril lõunat ei pakuta,  lõunatada on võimalik messialal avatud kohvikutes.

Lisainfo ja registreerumine aadressil:  

pille.laub@puitmajaliit.ee, tel: 56213127

NB Registreerumine on vajalik, kuna üritus toimub samaaegselt  messiga Eesti Ehitab 2015 ja messialal toimuvale seminarile sissepääsu tagab seminarikutse. 

 

Ettekannete ja esinejate tutvustus:

Liginullenergiahoonete nõuded Eestis ja teistes liikmesriikides

Jarek Kurnitski, Tallinna Tehnikaülikooli ja Aalto Ülikooli  professor

Üleminek liginullenergiahoonete ehitamisele 2019/2021 aastal läheneb ning enamus riike on suutnud kehtestada nõuded ja määratlused sellistele hoonetele. Ettekanne tutvustab Eesti nõudeid ja eeldatavat lisamaksumust ning teeb võrdluse teiste liikmesriikide nõuete sisu ja ambitsioonikusega. Lühidalt esitletakse ka kaheksat liginullenergiabüroohoonet, millest üks on Eestis.

Jarek Kurnitski on Tallinna Tehnikaülikooli ja Aalto Ülikooli professor ning oma erialaorganisatsiooni REHVA (Euroopa kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialaühenduste katusorganisatsioon) asepresident. Alates aprillist 2012 juhib Jarek liginullenergiahoonete nZEB uurimisgruppi TTÜ-s.  Jarek on üks Euroopa juhtivatest teadlastest hoonete energiatõhususe ja sisekliima valdkonnas.

 

Päikesepaneelid elektritootmises ja arhitektuuris

Martin Lall, Energogen OÜ juhataja

Kui täna veel ei ole päikesepaneelide kasutamine uutel ehitatavate hoonetel kohustuslik, siis selleks, et täita madal- ja liginullenergia hoonete nõudmised aastal 2020, ei ole võimalik päikesepaneelidest enam mööda vaadata.Euroopas ja mujal maailmas on laialdast kasutust leidnud päikesepaneelide lahendused, mis moodustavad hoonega terviku. Lisaks sellele, et päikesepaneelide kasutamisega täidetakse seadusest tulenevaid nõudeid, on võimalik siin ka olulist majanduslikku kokkuhoidu saavutada materjalide osas. Järjest rohkem pakutakse erinevaid fassaadi- ja katuselahendusi, mis võimaldavad ka toota enargiat.

Martin Lall on Energogen OÜ tegevjuht. Energogen pakub taastuvenergia lahendusi alates konsultatsioonist ja projekteerimisest kuni hooldusteenuseni. Aastate jooksul on teostatud üle 100 lahenduse koguvõimsusega 1,2 MW.

Parameetriline lähenemine arhitektuurile

Raul Kalvo, Singapuri Tehnika- ja Disainiülikooli teadur

Ettekanna annab ülevaate parameetrilisest disainist ning käsitleb tehnilisemast küljest, kuidas ehitada üles projekte nii, et need oleksid võimalikult taaskasutatavad ning elujõulised. Parameetriline lähenemine on siin käsitletud väga laias tähenduses ning ei ole seotud ühegi konkreetse platformi või keelega. 

Raul Kalvo on arhitekt, lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna 2009. Raul on töötanud arhitektuuribüroos 3+1 arhitektid vahemikus 2004-2012 ning andnud loenguid Eesti Kunstikadeemias 2009-2012. Aastast 2012 töötab teadurina Singapuri Tehnika- ja Disainiülikoolis. 

Jätkusuutlikud tehnoloogilised arengud puidukaitses

Andres Kehman, Akzo Nobel Baltics AS arendusdirektor
Puit on vaieldamatult üks ökoloogiliselt atraktiivseimaid ehitusmaterjale Eestis. Puidu hea töödeldavus, mehhaanilised omadused ja kättesaadavus on hoidnud teda populaarsena läbi aastasadade. Puidu puuduseid – tuleohtlikkus, deformeerumine koormuse ja niiskuse mõjul ning vähene vastupanuvõime UV-kiirgusele ja mikroobidele – saab leevendada sobivate puidukaitsevahendite kasutamisega.  Nii nagu on viimasel ajal mitmekesistunud puidu kasutamine, on täienenud ka puidukaitsevahendite valik. Tänu keskkonna-alaste teadmiste suurenemisele ja  nõuete karmistumisele  on puidukaitsevahendite tootjate tänane väljakutse leiutada uusi tõhusaid vahendeid, mis kaitsevad puitu ja vähendavad ökoloogilist jalajälge.

Akzo Nobeli Rapla tehase juures tegutsev puidukaitselabor on teadaolevalt ainuke omataoline kogu Põhja-Euroopas.  Just Rapla laboris töötatakse välja uudsed tehnoloogiad, mis jõuavad hiljem Baltikumi, Skandinaavia ja Euroopa turule.

Andres Kehman on juhtinud Rapla puidukaitselabori tööd aastast 1995.

Kodumaja puitpilvelõhkuja Norras

Mihkel Uibo, Kodumaja AS projekteerimise projektijuht

„Treet“, norra keeles puu, on Bergenis kerkiv 14-kordne puidust kortermaja. Hoone vundamenditöödega alustati aprillis 2014 ning elanikud peaksid sisse kolima sügis 2015. Tänase seisuga on Treet maailma kõrgeim puidust ehitatud hoone. Puitpilvelõhkuja ehitusprotsessist räägib Kodumaja AS projekteermise projektijuht Mihkel Uibo.

 

Maja e-poest. Palmako kogemus

Ingrid Lamp, Palmako AS turundusjuht

Palmako AS on Eesti juhtiv freesprussist aiamajade ja liimpuidu tootja ja eksportija. Ettevõtte kahes tehases valmib üle 40 000 puitmaja, ligi 30 000 m3 liimpuittooteid ning 30 000 tonni graanuleid aastas, mis turustakse laialdase edasimüüjate võrgustiku kaudu peamiselt Euroopas, kuid Palmako maju ja liimpuitu leiab veel paljudest teistest riikidest. Palmako on esimene Eesti majatootja, kes otsustas oma tooteid müüa veebipoes. 

Palmako e-poe lugu ja veebis kauplemise trendidest üldiselt räägib ettevõtte turundusjuht Ingrid Lamp.Turunduses on Ingrid toimetanud juba ligi kaks aastakümmet, nii era- kui ka avalikus sektoris.

Aasta tehasemaja konkurssi rahastab osaliselt Eesti puitmaju eksportivate ettevõtete klastri täistaotluse projekt, mida toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus klastrite arendamise programmist, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Üritust toetavad: Bestair, Lotus Timber, FER Project, Mechelin Eesti OÜ (Senco); B&B Tools Estonia AS, Akzo Nobel Baltics AS, Saint-Gobain Ehitustooted AS, VELUX Eesti OÜ, Monier OÜ, Ruukki Products AS, Optimera Estonia AS, Äripäev AS, Ekspress Meedia AS (Delfi).

 

 

11.3.2015 / Uncategorized