ELi strateegia kiirendab üleminekut tehaselisele tootmisele
Kuigi ehitussektori kaudu tekkivad jäätmed ja süsinikuheide on märkimisväärse mõjuga kogu keskkonnale, siis klassikaliselt käsitletakse ringmajandust peamiselt elektroonika, pakendite jm valdkondade kontekstis. Ehitussektori „panus“ jäätmetekkesse on aga ELis kokku üle 35% kõikidest jäätmetest, selles sektoris kasutatakse ära ligikaudu 50% kõigist kaevandatud materjalidest ning süsinikuemissiooni terve sektori peale moodustab 40% kogu maailma süsinikuheitmest. Mõistlik on sellisel juhul reformida ja suunata valdkondi, kus muutustest tulenev kasu on kõige suurem.
Ringmajanduse põhimõtete – materjalide taas- või korduvkasutus, toodete vastupidavus, protsesside ressursitõhusus jne – juurutamine sunnib igat sektorit, on selleks siis tekstiili-, elektroonika, ehitus- või energeetikatööstus, kohanema vastavalt ELi strateegiale. Ringmajandus näeb üldises plaanis ette, et kodanikele pakutakse kvaliteetseid, funktsionaalseid ja ohutuid tooteid, mis on sealjuures tõhusad, kestavad kauem ning võimaldavad korduskasutust – need ettekirjutused puudutavad kõiki ELi riike, ettevõtteid ja üksikisikuid väga suurel määral. On sektoreid ja ettevõtteid, kes ei suuda või ei saagi sellega kaasa tulla, sest tehnoloogiahüpe või materjalikasutuse põhimõtete ümber seadmine oleks liiga suur samm praegusest tasemest järgmiseni jõudmiseks.
Kompaktse väikemaja transport. Foto: Akso-Haus OÜ
Ehitussektori vähekasutatud potentsiaal
Kliimaneutraalsuse või ringmajanduse eesmärgid ei ole ainult suunamuutmine energiatootmises, kus fossiilkütuste asemel räägitakse tuule- ja
Foto: Akso-Haus OÜ
päikeseenergiast või kaubanduses ühekordsete kilekottide kasutamise piiramisest. See on ka materjalikasutus ning ressursitõhusate protsesside rakendamine teistes sektoristes sh ehituses. Ehitussektori areng saab toimuda näiteks läbi taastuvate materjalide – puidu – laialdasema kasutuselevõtu, digitaliseerimise ja tehaselisele toomisele suunamise kaudu. Selliselt väheneks nii ehitussektori suur jäätmeteke, taastumatute materjalide kasutus kui ka süsinikujalajälg. Tehastes tootmise ja puidukasutuse positiivse mõju mõistmiseks ja edaspidiselt ärakasutamiseks on vaja muuta ehitussektorile lähenemist ja väljakujunenud mõttemaailma.
Puitmajasektori toote – puitmaja – algmaterjal valmib päikese ja looduskeskkonna koosmõjul. See on taastuv ressurss, mida me saame kõige paremini kvaliteetseks tooteks realiseerida kontrollitud tehasetingimustel. Need kaks aspekti kokku liites saame tugeva potentsiaali nii ringmajanduse kui keskkonnahoiu eesmärkide saavutamiseks. Ehitusprotsesside viimine tehastesse annab meile tõhusama materjalikasutuse, väiksema energiakulu ja suurema kokkuhoiu raiskamiselt, mida on aga keeruline kontrollida n-ö klassikalise ehitusviisi ehk platsilehituse juures.
Hindamine süsinikuemissiooni alusel
Kui Euroopa Komisjon teeb ringmajanduse dokumendi raamides ettepaneku, et ettevõtjad peaksid hakkama põhjendama oma keskkonnaalast tegevust ja keskkonnahoiule vastavust (nt märgistega), siis ehitus- ja kinnisvarasektoris tähendab see süsteemi loomise vajadust, mis võtab arvesse kogu hoone elukaart ja süsiniku emissiooni. Erinevaid metoodikaid on küll välja arendatud nii maailmas kui ka Eestis, kuid ühtset ELi või muu regiooni süsteemi veel ei ole. Kindlasti selline metoodika lähitulevikus välja töötatakse ja Eesti saab siin olla teenäitajaks ning alustada avalikust sektorist. Ehitussektori potentsiaali ära kasutamiseks saame kehtestada keskkonnahoidlike riigihangete süsteemi ja süsinikujalajälje miinimumkriteeriumi kohustuse hoonetele. See on viis, kuidas soodustada ja jõuda kestlike toodete (sh. hoonete) nõudluse suurendamiseni.
Kui 2050. aastaks tarbib maailm ressursse nii, nagu oleks meie käsutuses kolm või rohkem planeeti, siis olemasoleva hoidmiseks peame igas sektoris kiirendama üleminekut taastuvatest ressurssidest valmistatud toodetele ja ressursitõhusale tehnoloogiale. Ka praegune majandussituatsioon suunab järjest enam tootmissektorit kasutama oma lähiregiooni sisendeid ning viitab koduturu olulisusele. Kõik, mis on kohalik, looduskeskkonnale sõbralik ja ringmajandusele vastav kogub soodustatud staatust. Tootmine ja tarbimine peab muutuma igal tasandil targemaks ning säästlikumaks – see on Euroopa valitud tee ja tulevik.
Eeva Vahtramäe, Eesti puitmajaklastri juht, keskkonnatehnoloog