Hiiumaa Ametikool täitis ehituserialade õpetamises tühja koha
Hiiumaa Ametikool avas selle aasta sügisel palkmajaehitajate õppekava, kus saab nii teoreetiliste teadmiste kui praktiliste oskuste kaudu selgeks vajalikud käsitööna valmistatud palkhoonete ehitamise ja püstitamise põhimõtted. Avatud õppekava osutus kandidaatide seas oodatust populaarsemaks, sest varem ei olnud võimalust nii põhjaliku programmi alusel käsitööna palkmajade valmistamist kutsehariduses õppida.
Hiiumaa Ametikooli palkmajaehitajate põhiõppejõud Andres Veel on rahul äsjaavatud moodulõppe võimalustega. “Kuna tihedas koostöös Eesti juhtivate palkmajaettevõtjatega koostatud moodulipõhine õppekava võimaldab ka olemasoleva töö kõrvalt haridust omandada, siis äratas konkurss õppekohtadele suurt huvi. Ühele õppekohale kandideeris pea kaks soovijat, kokku võtsime kursusele vastu 15 tudengit,” lausub Veel.
Teadmised rakendatakse kohe praktikasse. Foto: Hiiumaa Ametikool
Palkmajaehitaja õpe annab täiskasvanutele võimaluse elukutset vahetada või ennast täiendada, sest kvaliteetne oskustööline on praeguse aja tööturu tingimustes hinnatud inimene. Enam kui 90% õppest toimub läbi praktika ning kõik teemad on omavahel loogilises ja sidusas seoses reaalse töömaailmaga. “Õppetöösse oleme kaasanud oma ala parimad praktikud. Nii leiab Hiiumaa Ametikooli palkmajaehitajate õpetajate seast nimesid nagu Andres Ansper, Andres Uus, Ragner Lõbu, Tarmo Tammekivi, Ants Viilup, Heiki Pärdi, Margus Palolill ja Heiki Mürk,” loetleb Veel. Kaheaastase õppe käigus valmivad mitmed hooned, milledel õppijad teevad läbi kõik etapid alates kavandamisest ja CAD-joonestamisest kuni püstitamise ja dokumenteerimiseni. Õppe käigus koostavad õppijad pidevalt isiklikku käsiraamatut ja portfooliot, mis on õpetajate poolt tagasisidestatud ning millest saab nende tulevane, analüüsil tuginev teejuht, abimees ja “visiitkaart”. Palkmajaehitajaid juhendav Veel ei jäta ka õppureid kiitmata. “Tänaseks on läbitud 4 kuud ligi 2-aastasest õppest ja kõigi areng on olnud uskumatul tasemel. Siit on tulemas mitmeid tulevasi tipptegijaid,” kinnitab ta.
Hiiumaa Ametikooli palkmajaehitaja eriala õppima läinud tudengid on samuti õpingutega rahul. „Palkmajaehituse õpe on minu arust väga kõrge kvaliteediga. Oleme praeguseks läbinud neli õppekogunemist ja olen neist igaühel tundnud, et minu teadmised ja oskused paranevad plahvatuslikult,“ kommenteerib kursust Kristjan Korsten. „ Lisaks sellele on meil alati olnud lõbus, sest seltskond on sõbralik ja moraal kõrge. See kõik algab muidugi Andresest, kes veab seda asja suure väe, rõõmu ja pühendumusega,“ lisab Korsten, kes loodab õpingute lõppedes saada põhitööga palkmajaehitajaks.
Sama meelt on teinegi Hiiumaa Ametikooli õpilane, Mihail Duntau, kelle arust palkmajaehitus on mitmekülgne eriala paeludes väga erineva vanuse ja taustaga inimesi. “Nauding selle töö juures on kasvõi kirve peos hoidmine ja palgile vajaliku kuju andmine või katuseehitus. See on traditsioonide elus hoidmine ja seos vanavanematega, mis ulatub sajandite taha,” lausub ta.
Eesti Puitmajaklastri kohtumine palkmajaehituse õppuritega. Foto: Hiiumaa Ametikool
Palkmajaehitaja õppekava avamist Hiiumaal hindavad teiste seas väga kõrgelt ka sektori tootjad. Reedel toimus Eesti Puitmajaklastri ja õppegrupi kohtumine, kus ligi 3-tunnise õppepäeva jooksul said tudengid laiapõhjalise ülevaate nii puitmajasektorist, puitmajaklastri kui -liidu tegevustest ja tänastest väljakutsetest puitmajade ehitamisel. “Väga suur pluss Hiiumaal avatud palkmajaehitaja eriala juures on kahtlemata suur rõhuasetus praktikale,” arvab tudengitega kohtunud puitmajaklastri juht Lauri Kivil. “Käsitööna palkmaja valmistamisele keskenduva õppekava avamisega on Hiiumaa Ametikool täitnud tänases kutsehariduses eksisteerinud tühimiku. Tugevad partnerid on meile olnud MTÜ Vanaajamaja, kes pakub küll väga häid täiendkoolituse kursuseid ja kõrgharidusmaastikul ka Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala, kuid sellises mahus ei ole käsitööna palkmajade valmistajatele kutseõpet keegi varasemalt pakkunud,” ütleb Kivil. Praktika peab olema kutseõppe suurim osa, sest reaalse töö oskust ettevõtetes oodatakse ja nõutakse, seda nii uute puitkonstruktsioonide valmistamisel kui vanade renoveerimisel, lisab Kivil.
Palkmajaehitaja õppekava (120 EKAP) läbinud õppur oskab õpingutele järgnevas töös rakendada oma organiseerimise ning meeskonnatöö oskusi ning vajadusel juhendada madalama taseme kaastöötajaid. Oskab valida tööks vajalikku kvaliteetset materjali ning ette valmistada ehituspalke, sealjuures teab, kuidas valmistada iseseisvalt käsitööna palkhoone konstruktsiooniosad ning konstruktsiooniosadest terviklik palkkonstruktsioon.
Rohkem saab õppekava kohta lugeda SIIT LINGILT