Keilasse Piiri tänavale tuleb liginullenergiaelamu

Piiri tänav 5A kinnistule ehitatav kortermaja eristub teistest mitmete energiasäästlike uuenduste poolest.

Foto: Keila Leht

Hoone katus ja rõdude piirded kaetakse 210 päikesepaneeliga ja projekteerijad kasutavad nimetust liginullenergiaelamu.

Alljärgnevas usutluses väidab TTÜ Kütte ja ventilatsiooni õppetooli emeriitprofessor Kaido Hääl, et selliste elamute ehitamine muutub Euroopa Liidus kohustuslikuks juba 2021. aastal.

Milles seisneb teie teadustöö ja kuivõrd on see igapäevaselt rakendatav? Kuidas ja kus te katseid läbi viite?

Oleme Tallinna Tehnikaülikoolis teostanud energiatõhususealaseid uuringuid alates 1990. aastate algusest. Kuni käesoleva ajani oleme analüüsinud erinevate olemasolevate elamute energiakulu andmeid tüüpide ja aastate lõikes, et selgitada tegeliku energitarbe spetsiifikat. Kõiki mõõtmisandmeid töödeldakse ühtses süsteemis faktilise võrreldavuse saamiseks nn „kraadpäevade“ kaudu. Toodud uuringute alusel on loodud olemasoleva elamufondi kohta usaldusväärne andmebaas, mis võimaldab erinevate renoveerimismeetmete teostamise järel hinnata saavutatud efekti. Seoses sellega võime kindlalt väita, et uuringute tulemused on tõepärased ja praktikas kasutatavad.

Juba energiakulu uuringute alustamisest peale oleme valinud testimiseks Eesti linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu, Haapsalu, Rakvere jt) erinevate tüüpprojektide ning konstruktsioonidega elamuid. Nende koguarv ületab tänaseks juba tuhande piiri.

Üksikute ehitise piirete ja teiste tarindite energiatõhususe hindamiseks on kasutusel TTÜ testmaja, mis on varustatud kaasaegsete mõõtmisseadmetega ja nende tulemuste analüüsimiseks loodud simulatsiooniprogrammidega.

Mida näitavad hoone energiamärgis, energiatõhususarv ETA?

30. aprillist 2015 kehtiva majandus- ja taristuministri määruse kohaselt näitab energiamärgis hoone või selle osa vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele (majandus- ja taristuministri määrus 03.06.2015) .

Energiatõhususe arvu (ETA) määramiseks on kasutusele võetud kindlad defineeritud parameetrid: eksporditud energia (toodetud kinnistul ja eksporditud energiavõrkudesse), lokaalne taastuvenergia (kinnistul toodetud päikese-, vee-, pinnase- või tuuleenergia koos soojuspumpade soojusteguritega), tarnitud energia (elektri- või soojusvõrgust võetav energia tekkinud defitsiidi katmiseks) ja summaarne energiakasutus (kWh/a) (energia hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja elektriseadmete kasutamiseks, millest on maha arvatud lokaalselt toodetud taastuvenergia).

EL regulatsioonidega on kehtestatud liikmesriikidele nõue, et kõigile energiakandjatele oleks kehtestatud nn kaalumistegurid (tegurid, millega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle mõju keskkonnale).

Mida tähendab soojusjuhtivus ehk U-arv?

Hoone välispiirete soojustehniliseks iseloomustamiseks on kasutusele võetud parameeter „soojusjuhtivus“ (U-arv, ühikud W/(m2K)). U-arv näitab soojuskadu läbi piirde 1 m2 suurusest pinnast, kui sise- ja välistemperatuuride vahe ∆t = 1kraad. Nõudeid elamute piirete U-arvu väärtuse kohta on pidevalt karmistatud, kuna ligi 40 % Eesti energiatarbest kasutavad elamud. See on väga oluline energiasäästu potentsiaal, mille kaudu õnnestub oluliselt vähendada fossiilsete kütuste põletamisel atmosfääri paisatavate saasteainete kogust.

Mis on liginullenergiahoone? Mis nõuetele ta vastama peab? Kas Eestis on sellised nõuded juba kehtestatud?

Liginullenergiahoone on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendusi kasutades tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille enrgiatõhususarv on suurem kui 0 kWh/(m2 a), kuid mitte suurem määruses sätestatud (ETA ≤ 100).

Tänasel päeval ei ole ligi nullenergiaelamu ehitamine kohustuslik, sest ehitatava hoone energiatõhususe arvu lubatud piirväärtuseks korterelamule on 180 kWh/(m2a), seega 1,8 korda piirväärtusest madalam.

Tänase päeva seisuga liginull-energiahoone ei vasta kuluoptimaalse energiatõhususega hoonele, mistõttu nende püstitamine nõuab erilisi pingutusi kõigi ehitustegevuse tsüklite optimeerimisel – kavandamisest kuni tehnosüsteemide seadistamiseni. Seetõttu on liginullenergiahoone näitena Eestis välja tuua vaid nn tark maja Rakveres, mille püstitamisel mängis olulist rolli omavalitsuse ja erinevate toetusfondide tugi.

EL regulatsioonide kohaselt nähakse ette, et 2019. aastast peavad kõik avaliku sektori hooned ja 2021. aastast ka korterelamud vastama liginullenergiahoone nõuetele. Seega on regulatsiooni kehtestamisega lükatud nõuete algus teadlikult ligi viis aastat edasi, et oleks piisavalt aega uute energiaefektiivsete tehnosüsteemide seadmete väljatöötamiseks ja tööstuslikuks tootmiseks.

Atraktiivseks muutub liginullenergiaelamu aga igapäevases kasutuses, kus võrreldavate investeeringute juures saavutatakse mitmekordne sääst käitlus-, hooldus- ja remondikuludes.

Kuidas projekteerida ja ehitada liginullenergiahoonet? Kuivõrd see erineb n-ö tavapärasesest ehk tavalisest ehitusest?

Alustatakse projekteeritava elamu sisekliima kvaliteedi määratlemisest vastavalt kehtivatele sisekliima klassifikatsioonile (klassid A, B, C). Siiani ehitatakse põhiliselt C energiaklassi maju, sest nad on koheselt kuluoptimaalsed. A energiaklassi hoone saab kuluoptimalseks pikas perpektiivis.

Liginullenergiahoone projekteerimine algab tellija, arhitekti, projektijuhi, töö- võtja ja kõigi konstruktsioonielementide projekteerijate ühistest nõupidamistest, kus käsitletakse energiatõhusust puudutavaid küsimusi projekteerimisprotsessi järjekorras. Energiatõhususe kavandamine kujutab endast jätkusuutliku süsteemi loomist.

Kas selliseid elamuid on Eestis juba ehitatud? Mille järgi saab teada, et tegemist on liginullenergiahoonega?

Teadaolevalt pole liginullenergia korterelamuid Eestis veel ehitatud. Küll aga on projekteeritud või projekteerimisel esimesed liginullenergia korterelamud. Teadaolevalt on Keilasse Piiri tn 5a kinnistule välja antud ehitusluba sellise korterelamu ehitamiseks.

Elamu üldehituslikud konstruktsioonid vastavad kehtivatele soojustehnilistele nõuetele ja põhirõhk on pandud kombineeritud soojusvarustuse optimeerimisele.

Püstitatav 32 korteriga erikonstruktsiooniga paneelelamu ei kasuta linna kaugkütte soojusvarustust, vaid see on loodud lokaalsetel soojusallikatel. Kinnistule projekteeritud päikespaneelide pargi aastane arvutuslik elektritoodang on 52,5 MWh, mille juures on reserveeritud paigalduspind toodangu kasvatamiseks kuni 72,5 MWh-ni. Projekteeritud päikesepaneelide suur kogus (210 tk) on arhitektuursete võtetega hästi sobitatud elamu üldisse arhitektuurilisse kontseptsiooni, rikastades mõõdukalt fassaadide üldist värvilahendust.

Püstitatud hoone ehitusloa taotlemisel on projekteerija esitanud energiaarvutusele põhineva energiamärgise, kus on toodud elamu arvutuslik energiatõhususe arvu ETA väärtus alla 100. See ongi ametlik kinnitus elamu kuulumisele nullenergiahoonete hulka. Piiri tn 5a projekteeritud korterelamu energiatõhususarvu ETA väärtuseks on 93. Eesti Vabariigis on käesoleval ajal lokaalse päikeseenergia tootmine riiklikult doteeritud, mis motiveerib oluliselt veelgi „päikesemaja“ elanikke mõtlema käitluskulude langusele.

Kas selliste elamute ehitamine muutub kunagi kohustuslikuks? Inimesed küsivad tihti, et kuidas selline maja hingab?

Selliste elamute ehitamine muutub Euroopa Liidus kohustuslikuks juba 2021. aastal. Liginullenergia-elamu hingab koos pidevalt toimiva mehaanilise sissepuhke/väljatõmbe ventilatsiooniga nõutava õhutihedusega piirete korral.

Osana ülemaailmsest kogukonnast peame võitlema mittetaastuva energiaressursi tarbimise vähendamise ja sellega meid ümbritseva looduskeskkonna parandamise eest.

Autor: Priit Karjus, Keila leht